Algsetest meeskonnaliikmetest jäid alles ekspeditsiooni juht Beppe Tenti, fotograaf Andrea Borgarello ja Iveco tehniline direktor Beppe Simonato.
Uued tulijad pandi kohe proovile, kui oranž karavan pidi halduspealinna Pretoriasse jõudmiseks ühe päevaga läbima 900 km.
Pretorias vahetas IVECO edasimüüja AFS veokite rehvid ja õli.
Ühtlasi oli see oluline hoolduskontroll, sest järgmise paari nädala jooksul ei jäänud teele ühtegi IVECO teeninduskeskust.
Pärast peatust Lõuna-Aafrika Vabariigi pealinnas suundus Overland 12 põhja poole, läbides umbes 300 km, mis jääb Pretoria ja Botswana vahele.
Botswana on hõredalt asustatud riik: riigi pindala on Itaalia omast umbes kaks korda suurem, kuid riigis elab kokku alla 2 miljoni elaniku, kellest 200 000 elab pealinnas Gaborones, kus ekspeditsioon tegi järjekordse peatuse enne põhja poole suundumist.
Juba teist korda kahe nädala jooksul ületas Overland lõunapöörijoone: esimest korda Namiibias lõunasse suundudes ja nüüd tagasi põhja poole sõites. Tee äärde hakkasid ilmuma esimesed hütid, mis andsid märku, et ekspeditsioon on uuesti jõudmas musta Aafrika südamesse.
Enne Sambia piiri ületamist sõitis karavan läbi Chobe rahvuspargi, mis on oma taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse ja rohkuse poolest kõige tuntum park Botswanas ja üks kuulsamaid Aafrikas.
Sambia Vabariiki jõudes võttis Overland 12 meeskonda vastu üks kõige hämmastavamaid vaatepilte Aafrika lõunaosas: Victoria kosk, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Edasi jätkus reis pealinna Lusaka poole. Teekond osutus juhtide ja Iveco veokite jaoks nii ootamatute paduvihmade kui hirmraskete teeolude tõttu eriti nõudlikuks.
Sambia pealinna jõudes tervitasid IVECO meeskonda ja veokeid Itaalia saatkonna ametnikud ja Iveco kohalik edasimüüja. See peatus andis võimaluse veokite korraliseks ülevaatuseks ning meeskonnaliikmed kogusid jõudu pärast kolme teeloldud kuud, valmistudes uuteks katsumusteks, milleks meeskond ja veokid peavad valmis olema keerukatel teedel põhja, Kongo Demokraatliku Vabariigi suunas.
