Nüüd sõideti läbi kahest järgmisest riigist: Elevandiluuranniku Vabariigist ja Ghanast.
Selles ekspeditsiooni etapis jääb Beppe Simonatole Ivecost kindasti kauaks meelde hetk, kui tema poole oli suunatud Kalašnikovi automaat. Pärast Elevandiluuranniku piiri ületamist karavan tabati ja meeskond peatati. Relvaähvardusel võttis grupp mässajaid kogu meeskonna pantvangi ja veokid enda valdusse. Ainult pärast Beppe Tenti osalusel peetud vabastamisläbirääkimisi, kus kokkulepe saavutati alles järgmisel päeval, sai Overland 12 meeskond oma reisi jätkata.
Elevandiluurannik, mis 1960. aastani oli Prantsuse koloonia, kannatas aastatel 2002–2004 intensiivse kodusõja all, mis kuni tänase päevani ei ole võimaldanud tuua valitsusse stabiilsust. Sisepinge sunnib mässajate rühmitusi võtma äärmuslikke meetmeid – nagu näiteks see, mida koges Overland 12 meeskond –, et saavutada tähelepanu rahvusvahelisel tasandil.
Pärast sellist traumaatilist kogemust ja Elevandiluuranniku pealinna Yamoussoukro läbimist suundus karavan Ghana poole. Sõideti mööda asfaltteid, mis kulgesid väikeste külade asemel nüüd läbi linnade.
Ghana linnas Kumasis, mida tuntakse terves maailmas Nobeli rahuauhinna laureaadi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni endise peasekretäri Kofi Annani järgi, avanes Overlandi meeskonnal võimalus osaleda ashanti pidustustes. Pärast pidustusi jätkas karavan oma reisi pealinna Accra suunas, kus oli plaanis meeskond peaaegu täies koosseisus välja vahetada.
Meeskonna vahetus tähendas täiesti uut koosseisu, kellel olid samasugused oskused ja ülesanded. Uue meeskonna juhtimisel suundusid Iveco oranžid veokid edasi.
Kuigi läbitud oli juba tohutu vahemaa, olid Iveco veokid tänu oma esmaklassilistele tehnilistele omadustele valmis jätkama ekspeditsiooni uue etapiga „Overland 12 mustas Aafrikas”.
